Varbakirurgia ülevaade

Operatsioonid

Moondunud varbaid on võimalik parandada erinevate operatsioonidega (vt."Meetodid"). Operatsioonimeetodi valik sõltub haiguse iseloomust ja osalt ka arsti eelistusest.

Enamuse operatsioonide eesmärgiks on pöialabaluude või varbaluude seadmine võimalikult normilähedasse asendisse. Luu saetakse ettenähtud kohas läbi (tekitatakse luumurd) ja muudetakse luutükkide paiknevust. Seejärel kinnitatakse luutükid kruvide või klambritega õiges asendis. Kruvid ja klambrid asetatakse selliselt, et need ei jääks patsienti segama ning puuduks vajadus neid edaspidi eemaldada. Lisaks luuprotseduuridele taastatakse ka luid ümbritsevate pehmete kudede tasakaal: liialt pingul koed vabastatakse ja lõdvad pingutatakse.

Varbaoperatsioonid on päevakirurgilised protseduurid: patsient saabub haiglasse ja lahkub sealt operatsioonipäeval.

Enne operatsiooni

Kaasuvad haigused (nt. suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, küüneseen, etc.) peavad olema operatsioonile tulles korralikult ravitud.

Ortopeedi, anestesioloogi ja õde on vajalik informeerida kõigist kasutatavatest ravimitest.

Enamuse igapäevaste ravimite tarvitamist jätkatakse ka operatsioonipäeval vastavalt senisele skeemile. Ravimid võetakse sisse väikese lonksu veega.

Verehüübivust mõjutavate preparaatide (nt. Marevan, Plavix, Xarelto, Pradaxa) ja reumaatiliste haiguste osade baasravimite (nt. bioloogilised ravimid, Trexan) manustamine vajab seoses operatsiooniga muutmist: vastavad juhised saab kas perearstilt või Ortokliiinikust.

Põletiku ja palaviku esinemisel lükatakse operatsioon suurenenud tüsistuste riski tõttu edasi kuni haigusnähtude taandumiseni.

Operatsioonile järgneval perioodil (sõltuvalt lõikusest kuni 10 nädalat) pole võimalik autot juhtida ega ühistranspordiga sõita. Seepärast on vajalik juba enne operatsioonile tulekut korraldada transport haiglast koju.

Üksi elavad patsiendid peaks kokku leppima sugulaste, tuttavate või sotsiaaltöötajaga koju toidu hankimises, sest sõltuvalt operatsioonist ei saa patsient ise toidupoodi minna kuni 10 nädala vältel peale operatsiooni.

Enamuse varbalõikuste järelravis läheb vaja karke. patsient hangib endale kargud ise võtab need operatsioonile tulles haiglasse kaasa. Karke saab osta (rentida) meditsiinitarvikute müügiga tegelevatest poodidest.

Operatsioonitoas

Küünarvarrele paigaldatakse veenikanüül, mis on vajalik ravimite manustamiseks. Võimalikust ravimallergiast tuleb arsti aegsasti teavitada.

Kõikide jalaoperatsioonide korral süstitakse patsiendile haavapõletiku vältimiseks veeni antibiootikumi.

Operatsiooni valutustamiseks kasutatakse enamikul juhtudest üldanesteesiat. Mõnikord tehakse seljasüst (spinaalanesteesia): selle tagajärjel muutub alakeha liikumatuks ja tundetuks, patsient on operatsiooni ajal ärkvel.

Patsient lamab operatsioonilaual selili.

Opereeritava jala reiele või säärele asetatakse zgutt, mis peatab operatsiooni ajaks jalas verevoolu. Operatsiooni lõppedes zgutt eemaldatakse ja verevool jäsemes taastub.

Labajalg pestakse desinfektsiooniainega. Operatsioonipiirkond eraldatakse ülejäänud kehast steriilsete linadega. Silmade ette paigaldatud sirmi tõttu patsient operatsiooni toimumist pealt vaadata ei saa.

Operatsioonil kasutatakse muude instrumentide seas ka elektrilist puuri ja saagi, mille müra võib spinalanesteesias toimuva protseduuri korral patsienti häirida. Sel juhul võib patsient võimalikult stressivaba operatsiooniaegse olukorra tagamiseks paluda anestesioloogilt rahustavat ravimit või võtta eelnevalt haiglapersonaliga kooskõlastatult operatsioonituppa kaasa väikese kõrvaklappidega muusikamängija.

Varbaoperatsioon kestab enamasti 20-50 minutit. Koos operatsiooniks ettevalmistusega ja lõputoimingutega viibib patsient operatsioonitoas 60 minutit. Esineb ka lühemaid ja pikemaid operatsioone.

Peale operatsiooni

Operatsiooni järgselt viiakse patsient kuni anesteesia möödumiseni jälgimisruumi.

Seljasüsti (anesteesia) toime möödub ja jalad muutuvad liikumisvõimeliseks mõne tunni möödudes operatsioonist.

Patsient lahkub haiglast operatsioonipäeval.